Jutud kahe Hendrikuga

 

 

Näitlejad ja lavastajad, isa ja poeg, kaks Hendrik Toomperet. Haarame neil nööbist, et võtta kaamoslikku sügisesse kulgedes jutuks kõik, mis ilumeeli köidab ja hinge soojendab, ning mõlgutada mõtteid isa-poja suhte oluliste nüansside üle.

 

MIDA TÄHENDAB SINU JAOKS ILU? MIS ON ILU ALLIKAD?

 

Vanem: Ilu on sundimatu, ilu on kerge. Ilu kehtestub iseenesest, ilu ei pressi end peale, ilu on ka vigadega harmooniline, ilu teeb rõõmsaks, ilu kaotab ajataju. Lihtsalt oled, vaatad, tajud ja hea on olla.

 

Noorem: Ilu on vaataja silmis! See on vana tõde, et nii palju, kui on vaatajaid, on ka arvamusi. Mingis mõttes on see teadmine muidugi kosutav, sest see tähendab, et ilmselt kõigile on midagi. Samamoodi pole väga orignaalne väita, et tõeline ilu, see ilu tummisem osa, peitub ikkagi inimese sees.

 

KUIDAS ENESE ILU EEST IGAPÄEVASELT HOOLT KANNAD?

 

Vanem: Tihti on nii, et ärkan hommikul üles, vaatan vannitoas peeglisse ja pööran kohe pilgu ära. Sellega läheb kohe see ilu küsimus päevakorrast maha. Seejärel ronin vanni ja kuumas vees tõmban vere käima – no ja siis võib juba inimeste ette minna.

 

Noorem: Põhiline rutiin on ikka pesemine. Hambad, käed, jalad, nägu ja teised kehaosad. Aga ka trenn. Heas vormis püsimine on vajalik nii minu ameti kui ka üldtervise seisukohalt. Pealegi tekitab see hea enesetunde, mis ilmselt kiirgab ka väljapoole. Rahulik ja rõõmus inimene on alati ilus.

 

MILLISEID TOOTEID KASUTAD VÕI MIS ON SINU LEMMIKTOOTED OMA VÄLIMUSE EEST HOOLITSEMISEL?

 

Vanem: Peaaegu ainus vahend, mida kasutan, on parfüümid. Valik on eelkõige isiklik, emotsionaalne juhis kas üheks teatud hetkeks või terveks päevaks. Mul on pea paarkümmend erinevat parfüümi ja mõned neist on paarikümne aasta taguse sündmusega seotud – kas mingi reis või oluline sündmus või ka lihtsalt mingi hetk mõnest päevast, mis meelde on jäänud. Näiteks üks parfüüm meenutab mu lapsepõlve ja seda, mida isa kandis. Eestis seda ei müüda, aga on õnnestunud välismaalt hankida. Kasutangi lõhnu vastavalt tujule ja vahetan tihti. Ma lihtsalt usun sellesse, et viibides endale sobivas meeleolus, mida aitab parfüüm luua, olen ise kuidagi avatum ja loomingulisem, rõõmsam ja vaimult virgem.

 

Noorem: Seep ja hambapasta. Lisaks sellele kasutan näokreemi, näiteks kõige lihtsamat Nivea oma. Ameti tõttu pean aeg-ajalt oma nägu erinevate värvide või puudritega määrima, mis loomulikult ärritab nahka ja taastumiseks on näokreem möödapääsmatu. Eelistan võimalikult lihtsaid kreeme, millesse pole kõiksuguseid lisandeid pandud. Minu jaoks on kreemi puhul kaks kriteeriumi – see peab niisutama ja ei tohi sügelema ajada. Väga paljud peened kreemid paraku ärritavad nahka.

 

KUI PALJU MÕJUTAB SINU ILUHARJUMUSI VÕI VÄLIMUST TÖÖ?

 

Vanem: Näitleja peab ideaalis olema näotu, et saaks erinevaid nägusid ette manada. Töö on jah selline, et grimmitoolis alalõpmata kreemitatakse ja pintseldatakse ja puuderdatakse ja pügatakse ja trimmitakse. Seetõttu jätangi kõik grimmeerijate hooleks ja ise väga enda kujundamisse ei sekku. Vaatan ainult, et enam-vähem sile ja pestud ja triigitud olen.

 

Noorem: Minu töö määrab mingil määral ära stiili, mida kannan. Olen tähele pannud, et kui lava- või filmimaailm, milles viibin, on näiteks äärmuslikult räpane, siis tekib tsiviilelus vastupandamatu soov ennast kuidagi viisakalt riidesse panna. Aga ka vastupidi, et kui see n-ö kujuteldav elu on väga üleestetiseeritud, tekib tavaelus suur soov lihtsuse järele.

 

KUI TIHTI SA UUSI ILUTOOTEID KATSETAD?

 

Vanem: Üsna sagedasti käin nuuskimas habemepalsameid, parfüüme või šampoone. Lihtsalt meeldib. Lõhnad avavad emotsionaalset mälu, nii palju ununenud asju tuleb meelde.

 

Noorem: Mitte väga tihti. Olen enda jaoks välja töötanud toimiva lahenduse, mis teenib mind hästi.

 

MILLINE ON OLNUD SINU ELU VEIDRAIM VÕI NALJAKAIM VÄLIMUSEGA SEOTUD APSAKAS VÕI EPISOOD?

 

Vanem: Kunagi nooruses olid mul õlgadeni pikad lokkis juuksed. Mängisin filmis „Ainult hulludele“ noormeest, kes oli endal veenid läbi lõiganud ja viibis haiglas. Pärast seda, kui film oli juba kinodes olnud ja vahest isegi telekas, sõitsin ühel suvisel päeval bussiga linna poole, kui mu juurde tuli üks naisterahvas, vaatas sügavalt silma ja küsis, et no kuidas mul nüüd läheb. „Hästi ikka“, ütlesin. „Ega teil enam neid probleeme pole ette tulnud?“ uuris tema leebe naeratusega edasi. „Mis probleeme?“ „No ikka neid suitsiidiga seotud.“ Ja siis ma sain aru, et see on nüüd klassikaline juhus, kus näitleja mängitud roll ja inimene ise sulanduvad mõne vaataja jaoks tervikuks. Proovisin siis kuidagi mahedalt, et prouat mitte šokeerida, selgitada, et ta ilmselt on näinud filmi ja paneb nüüd kaks erinevat reaalsust kokku. Siis aga selgus, et ta polnud filmi üldse näinudki ja töötas õena ühes Tallinna haiglas, kus tal möödunud aastal oli olnud just täpselt minunäoline patsient! Seda, et ma näitleja olen, ei teadnud ta üldse. Nii et kuskil oli mul siis teisik. Vat selline kummaline lugu.

 

Noorem: Näitleja elukutse tõttu olen kandnud elus väga palju erinevaid kostüüme, grimme, parukaid jne, nii et ega ses vallas miski enam väga ei kõigutagi. Küll aga mäletan, et lapsena kinkis vanaisa mulle diplomaadikohvri, millega siis lasteaias käima hakkasin. Tagantjärele mõtlen, et see võis olla päris tore vaatepilt.

 

KAS ARMASTAD OSTA VÕI KINKIDA ILUTOOTEID OMA LÄHEDASTELE JA KUI, SIIS MIDA?

 

Vanem: On ette tulnud küll, aga nende ilutoodetega on nii, et need peavad kindlasti kasutajale sobima ja meeldima. Liigse eksperimenteerimisega võib küll üllatusefekti saavutada, aga hiljem märkad, et see roheline pudel on kummutil tolmunud ja peaaegu täis.

 

Noorem: Jaa, ikka! Näiteks olen abikaasale kinkinud mitu lõhnaõli ja parfüümi, viimatine kink oli Gucci Flora, mille disain mulle väga meeldis, selline art deco stiilis. Olen ka kinkinud erinevaid riideesemeid või akssessuaare. Teinekord jääb poes mõni erilisem toode silma ja kui tundub, et see sobiks Mariale hästi, võtan ära. Loomulikult on kingituste tegemine ennekõike seotud erinevate tähtpäevadega, aga kõige ägedam on kinkida ilma otsese põhjuseta.

 

KUIDAS HOIAD OMA SISEMIST ILU JA HEAOLU?

 

Vanem: Tuleb tegeleda ainult meeldivate asjadega ja võimalikult vähe tööd teha. Ma mõtlen sellist tööd, mida ei meeldi teha.

 

Noorem: Mulle väga meeldib rahulikult perega kodus olla. Samamoodi on sõpradega aja veetmine miski, mis kosutab. Väga oluline on moel või teisel viibida looduses. Ühesõnaga, puhke- ja lõõgastushetked.

 

MILLEST AMMUTAD INSPIRATSIOONI, MIS SIND SÜTITAB?

 

Vanem: Neid asju on mitmeid, kuid tuues konkreetse näite, siis kevadel käisin Napoli–Sorrento–Capri–Amalfi reisil. Tegin suvel sellest reisist inspireeritult neli maali, kolm neist on jõudnud uute omanike kodudesse, kusjuures nad ise leidsid need maalid üles. Nii et meeldivad emotsioonid ja uued horisondid. Aga väga meeldib ka minevikku lahti mõtestada.

 

Noorem: Elust. Elu ise sütitabki. Sütitada võivad nii positiivsed kui ka negatiivsed juhtumised. Näiteks viimasel ajal on väga palju mõtlemisainet pakkunud sündmused Ukrainas.

 

MILLEGA HETKEL KÕIGE ENAM TEGELED?

 

Vanem: Ikka kunst ja looming ja niisama vahtimine ja söögi tegemine ja siis meil on peres uus kassipoeg. Lapselapsi tahaks ka sagedamini näha.

 

Noorem: Kõige enam tegelen oma töökohustustega. Planeerin Draamateatri järgmist hooaega ja teen samal ajal proove uue lavastusega „Café Théâtral“.

 

MILLISED ON SINU TULEVIKUPLAANID VÕI UNISTUSED?

 

Vanem: Maamaja mets tuleb kuidagi korda saada. Kaks raamatut on vaja kirjutada.

 

Noorem: Tahaks rohkem reisida.

 

MILLINE ON SINU PARIM, EREDAIM VÕI ERILISIM MÄLESTUS SEOSES TEINETEISEGA?

 

Vanem: Neid on ju palju, aga on üks lugu, mida ma ikka ja jälle olen saanud teatud situatsioonides kas õppejõu või lavastajana näiteks tuua. Heinz oli siis kolmandas klassis või nii ja neil oli kuskil metsas mingi krossijooksu võistlus. Heinz oli juba lapsena kaunis sitke kuju ja kui ta võistluselt koju tuli, küsisin huumoriga pooleks, et noh, kuidas läks, jooksid kõige kiiremini või? „Jah, jooksin jah.“ „Ohoo, saidki esimese koha?“ „Ei, teise.“ „No aga kuidas sa siis kõige kiiremini jooksid?“ „See, kes esikoha sai, jooksis valesti…“

See eelduste ja tegelikkuse ja selgituste ja arusaamatuste ja õigluse ja ebaõigluse paradoks on minu jaoks väga ilus kujund.

 

Noorem: Isaga on väga erinevaid mälestusi. Üks väga ere mälestus oli see, kui isa niitis tikripõõsaste vahel vikatiga heina ja lõi siis herilasepesasse. Ma mäletan, et ta jooksis väga naljakalt seal põõsaste vahel ja karjus: „Kõik tuppa!“

 

MILLINE ON OLNUD SINU PARIM TEISELT SAADUD ÕPPETUND? MILLE POOLEST OLETE TEINETEISELE EESKUJUKS?

 

Vanem: See näide on jällegi Heinzi lapsepõlvest. Olime kahekesi kodus. Tema ehitas legodest mingit piraadilaeva, mina pidin samal ajal lõpetama ühe kirjatöö, mille lootusetult hiljapeale olin jätnud. Ja ta kogu aeg lakkamatult näitas, et „vaata, mis see nüüd on“ ja „kuule, kuidas see käib“ ja et „see peaks olema hoopis sedasi“ ja nii edasi ja nii edasi… Mul tõesti olid juba närvid pingul, kuigi ma olen üsna rahulik inimene, mäletan, kuidas ma sisemiselt kihvatasin: „Kuule, see sinu laev pole absoluutselt oluline võrreldes sellega, mis ma pean tegema…“ Ja siis ma äkki taipasin ja olin õnnelik, et ma seda välja ei jõudnud prahvatada! Taipasin, et poisi jaoks ongi see ju kõige tähtsam asi ja see minu asi on ka kõige tähtsam, aga kui me oleme koos, siis meil on kaks kõige tähtsamat asja ja kes ütleb, kumb neist nüüd siis tähtsam on.

Seda tõdemust olen ma sagedasti pidanud endale meelde tuletama. Hea õpetus.

 

Noorem: Ma arvan, et kõige suurem õppetund oli see, kui ma sain koolis ühe korraliku käkiga hakkama ja vanemad kooli kutsuti. Isa käskis mul selle peale põhjaliku seletuskirja kirjutada ja selle siis direktorile ette lugeda. See pani asjade üle üsna sügavalt mõtlema ja õpetas, et tegudel on tagajärjed ja oma jamade eest pead sa ennekõike ikka ise vastutama.

 

ISA JA POJA SUHE ON VÄGA OLULINE, SAMAS MITTE ALATI KERGE. MIS ON SINU MEELEST SELLE SUHTE HOIDMISE KÕIGE OLULISEMAD ASPEKTID?

 

Vanem: Kui muidu paneb poeg täiskasvanuks saades kodunt lendu ja vanemad ei näe, mida ta teeb ja mis elu ta elab, siis meil on kujunenud nii, et teatrikoolis puutusin ma pojaga päevast päeva kokku ja ka hiljem Draamateatris on jätkunud sama. See tähendab, et me liigume paralleelselt. Me tegeleme sama asjaga. Ja kui ma olin varem isana tema nii-öelda ülemus, siis nüüd on tema minu ülemus ja mul on hea meel, et mu ülemus selline tuttav mees on.

Seega ei oska ma siin midagi muud tarka öelda, kui et lükka lendu ja ära takista tal teha seda, mis ta tahab, ja ära torgi oma nina kuidagi tähtsalt vahele. Ja nii ma olengi teinud.

 

Noorem: Ikka ausus ja mõistmine.

 

MILLINE ON SINU SOOVITUS – KUIDAS SAAB IGAÜKS ISE OMA ELU ILUSAKS ELADA?

 

Vanem: Loodus on alati ilus. Tulin just maalt. Vihm on tuules viltu, taevas liigub juba läbi kaselatvade, aga ikka on ilus, sõltumata sellest, kas kuskil on sõda või kas arved pitsitavad. Seisad aias, vihma sajab, lehtede kirevus langeb ja hõljub õhus, maa lõhnab ja sa hingad seda sisse. See on ilus.

 

Noorem: Tunne rõõmu selle üle, mis sul on!

 

 

Valik Hendrik noorema lemmikparfüüme:

Puidunootidega sulandunud tsitruseaktsentidega Bvlgari Man Wood Essence EdP

Nahaakordidega, karismaatiline ja elegantne Acqua Di Parma Leather EdP

Vürtsine, naha ja merevaigu hõnguline Tom Ford Ombré Leather EdP

 

Valik Hendrik vanema lemmikparfüüme:

Soojalt puidu-lille-vürtsine Dior Fahrenheit Absolute EdT

Külluslik, soe ja vürtsine Tom Ford Tobacco Vanille EdP

Metsahõnguliste nootidega Hermes Terre D’Hermes EdT